Eesti Korterühistute Liit on organisatsioon, mille eesmärgiks on seista ühiste huvide eest ning ühendada korterühistuid üle kogu Eesti. Seadusega kooskõlas toimivad korterühistud omavad oma elanike ees kindlaid kohustusi ning toimivad ühise hingava organismina kogu korterühistu hüvanguks. Ühiskasutatavate alade eest majas vastutab korterühistu ise, sealhulgas kelder. Keldriboksid siiski ei kuulu ühistu valdusesse, ning nende heaolu eest vastutab omanik/isik ise. Siiski tuleb aga omanikele meelde tuletada, et keldriboksides ohtlike asjade hoiustamine on keelatud, omades otsest ohtu ühiskasutavale alale ning majas elavatele isikutele.
Üheks peamiseks kohustuseks maja elanike ees on majandusaasta tegevuskava loomine, millel peab kirjas olema kõik algava aasta eeldatavad kulud ning tulud. Prügimajandus, kui regulaarne hoolduskulu peab olema ära toodud eraldi. Korterühistu on kohustatud korraldama kõigile majaelanikele sobiva jäätmekogumis võimaluse ning selle äraveo. Neil puhtudel sõlmitakse leping ühistule sobiva prügimajandusettevõttega, kes korraldab jäätmete äravedu. Renditava konteineri suuruse valikul arvestatakse keskmiselt tekkivat prügimahtu ning konteineri tühjendamise vajadust. Ühistul on võimalik tellida nii olme kui ka eraldi klaasi, pappi või pakendikonteinerid ning nende tühjendamise eest tasutakse vastavalt hinnakirjale. Siiski eelistavad enamus korterühistuid korraldada vaid segaprügi ehk olmeprügi äravedu. Prügimajandusele tekkivad kulud jaotatakse võrdselt ära korterite omanike vahel ning selle eest tasutakse igakuiselt arve alusel korterühistu arvelduskontole.
Eraldi tehtavad jäätmekogumised ning näiteks lammutusjäätmete ning ehitusjäätmete äraveod lepitakse korterühistu liikmete vahel ühiselt kokku ning teostatakse vastavalt kokkulepetele. Korterühistute Liit tuletab iga aasta ühistutele meelde, et korralikult hooldatud ühisalad peavad olema kooskõlas heaolu nõuetega. Selle tarbeks võib korraldada eraldi nii ehitusjäätmete kui ka lammutusjäätmete äravedu– pakkudes võimalust ühistuliikmetele koristada oma keldribokse üleliigsest prügist.
Protsess on järgmine:
Korterühistu liikmete koosolekul tuleks planeerida vajaliku lisajäätmete kogumisvõimalused ning selle äravedu.
Korteriühistu esimees või vastutav isik peab teostama hinnapäringu.
Teenuse hinnast tuleb informeerida ühistuliikmeid ning kokku leppida ühtse otsusena parim variant ning kulu.
Planeerida vastav ajavahemik, mil ühistuliikmetel on võimalik kokku koguda kõik sobivad jäätmed oma keldritest.
Konteineri täitumist ning vastavavust nõuetele tuleb kontrollida ühistu esimehel või vastutaval isikul. Korterühistu tasub äraveo eest hoolduskulude arvelt või vastavalt ühistuliikmete poolt kokkulepitud arvelduse alusel (kulu jagatakse võrdselt kõigi ühistuliikmete vahel).
Ehitusjäätmete ning lammutusjäätmete vedu korterühistutele- millal ja kuidas?
Ainuisikuliselt konteineri rentimine oma jäätmete äraveoks võib olla liiga kallis, kuid kui korterühistuliikmed soovivad ühiselt teostada näiteks oma korterites remonti või teatud lammutustöid, võib korterühistu tellida jäätmete äraveoks konteineri. Eraisikutele võib sobida ka jäätmejaama oma sorteeritud prügi viimine, ning sel juhul tuleb tasuda vastavalt kuupmeetri või kg kogusele.
Parim aeg prügi likvideerimiseks ning keldrite koristamiseks on kevad/suvi. Just sel perioodil on ilmastik sobivaim õues toimetamiseks ning puhtuse loomiseks keldriboksides. Ehitusjäätmetena tuleks keldritest eemaldada kindlasti kergesti süttivad materjalid (papp, kips, puit), karkassimaterjal, segud jne. Lammutusjäätmete alla kuuluvad tellised, kasutatud puit, betoon ja kivid.
Mida tähendab jäätmevedu koos laadimisega? Laadimine tähendab jäätmete paigutamist konteinerisse ehk jäätmete tõstmine konteinerisse kopa või kraana abil. Me organiseerime vastava masina etteantud laadimiste tarbeks ning see kuulub eraldi kulu hulka.
