Igas majapidamises tekib nii olmeprügi, ehitusjäätmeid kui ka lammutusjäätmeid ning nende utiliseerimine võib põhjustada korralikku peavalu. Kuid selle lihtsustamiseks on olemas Eestis ettevõtteid, kes just spetsiaalselt tegelevad sellega. Ehitusjäätmete utiliseerimine on üheks osaks ehitusest ning ehitusele järgnev koristus üks raskemaid ülesandeid kogu protsessis. Eramajades on võimalik kasutada lammutusjäätmeid mõne muu objekti tarbeks (näiteks vundamendi täiteks või teealuskatte loomiseks), kuid korterühistutes sellised võimalused puuduvad.
Korterühistutele on võimalik pakkuda jäätmemajanduse osana multilift konteinerite renti, mille kasutamine teeb ehitus- ning lammutusjärgse koristamise lihtsamast lihtsamaks. Multiliftauto toob konteneri kohale ning viib ka minema, ilma õueala tugevalt kahjustamata. Multilift libistab konteineri maha ning hiljem sikutab selle ka peale. Konteineri transpordiks kasutatakse spetsiaalset multilift autot, mille kandevõime on erinev. Enne konteineri üle andmist kontrollige konteineri sisu üle. Mittevastavate jäätmete avastamisel tuleb need kiirelt sealt eemaldada.
Üheks peamiseks põhjuseks multilift konteineri tellimisel on ehitusjäätmetest lahti saamiseks peale ehitust. Ette planeeritud ehitustöödel ning ehitaja palkamisel tuleb kohale organiseerida ka prügimajanduse hõlbsustamiseks jäätmekonteiner.
Multilift konteineri rentimisel tuleb arvestada järgmist:
Jäätmete kogus ei tohi ületada kandevõimet.
Jäätmed ei tohi ulatuda üle konteineri ääre ning vajadusel tuleb hakkida jäätmed väiksemateks tükkideks.
Konteineri tellimisel tuleb luua selle maha panemiseks piisavalt ruumi. Võimalusel 4mx16m ja ligipääs teele peab olema vaba.
Lammutusjäätmete ja raskete jäätmete tellimisel tuleks valida väiksem konteiner.
Tänavale paigutatav konteiner tuleb tähistada ohumärkidega ning selle asukoht kooskõlastada linna/omavalitsusega.
Laadimisel ei tohi konteinerit meelega kahjustada.
Multilift konteineri kasutamine ehitusjäätmetest vabanemiseks tuleks organiseerida objektile juba lammutamise esimesel päeval. Vaid nii saab hakata jäätmeid kokku koguma juba aegsasti ning lõplik koristamine kulgeb kiiremini. Korteriühistutele konteineri tellimine kuulub korterühistu poolt teostavate ehitustöödega seotud kohustuste hulka. Kui ühistu on planeerinud oma jäätmeveo õigeaegselt, ei teki üleliigseid kulutusi ka ühistuliikmetele.
Mida ei tohi paigutada ehitus- ja lammutusjäätmete konteineritesse:
olmejäätmed
pakendid
ohtlikud jäätmed
värvid
toiduained
vedelikud
Korterühistustes tekkivad jäätmed ei erine väga palju eramajades tekkivatest jäätmetest, mis tähendab, et utiliseerimine on olenemata asukohtadest sama. Juhul, kui avastatakse koristamise käigus siiski ohtlikke aineid või jäätmeid, tuleb tellida nende likvideerimiseks eraldi teenus. Ühiskondlikult jäätmete likvideerimiseks ühistust tuleb eelnevalt kokkuleppida keskmine kogus, mille alusel iga korteriomanik saab oma osa ära anda.
Juhul kui konteineri tellimine on plaanis, kuid jäätmeid on liiga vähe, siis võite kokku leppida mõne teise lähedal asuva korterühistuga ühiselt jäätmete likvideerimiseks. Sel juhul tasub algne tellija põhiosa ning lisaüksus puudujääva kulu. Selline kokkulepe võimaldab korrastada ümbruskonda mõlema ühistu ümbert ning luua puhast keskkonda.
Mis saab korterühistult ära viidud prügist? Peamiselt soovivad jäätmete käitlejad suunata vähemalt 80% jäätmetest taasringlusesse. Jäätmejaama jõudnud ehitusjäätmed või lammutusjäätmed sorteeritakse veelgi enam ning suunatakse ümbertöötlusesse. Kivimaterjal purustatakse ning segatakse, mille järel tekib pinnasetäitematerjal. Sama materjali kasutatakse teedeehitustel ning ehitusplaatide valmistamiseks. Vana puit või vineer purustatakse ning vormitakse näiteks pelletiks (vaid juhul kui eelnevalt on puit töötlemata). Vanad metallist/plekist karkassimaterjal toimetatakse vanaraua kogumispunkti, kus see pressitakse kokku ning hiljem kasutatakse uue metalli tootmiseks.
